2009. aasta turvakodus

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodust käis möödunud aastal läbi 70 looma, neist 19 koera ja 51 kassi. Võrreldes 2008. aastaga vähenes hoiukodust läbikäinud loomade arv 16 neljajalgse võrra. Aasta jooksul said enamasti koerad vanad kodud tagasi, kassid aga said uue kodu 100 %, neist enamus kassipojad, koertest aga pooled täiskasvanud ja pojad.

Saaremaa Lemmikloomade turvakodu juhataja Helen Kuleša ütles, et kui eelmine aasta sügisel oli selline tunne, et mitte keegi ei taha endale kasse, siis õnneks see nii ei olnud. "Sügisest otsustasime, et võtame jävähem loomi ja vaktsineerime ära, kuna rahaline seis on piiratud. Omavalitsused maksavad 14 päeva hoiu- ja veterinaartoiminguid, nad ei ole kohustatud maksma aga steriliseerimist, see ei ole esmaabi", ütles Helen Kuleša, täpsustades, et omavalitsustest on koostööd teinud seni Kaarma vald ja Kuressaare linn. "Kui 14 päeva on möödunud, siis nende loomade ülalpidamisega oleme tänu annetajatele hakkama saanud", lausus juhataja. Hoiuteenuse päevarahad, mis on enamus mõeldud tegelikult investeerimiseks, on läinud peamiselt loomade toiduks ja ravimiseks. Möödunud aastal koguti eraisikute poolt annetusi 9900 krooni, lisaks annetasid toitu loomadele oma jõulukampaania raames SÜGi klassid ning ka mõned firmad. Heategevuskastid on üleval Rae poes ja K-Raudas. "Et see asi ära tasuks, siis peaks hoidma nagu konveierit, püüdma neid ja kaks nädalat hoidma ja siis jälle uued loomad, et ei oleks enam kulusid. Siis tasuks ära, aga meil sellist eesmärki ei ole. See süsteem, mis meil on taotleb eelkõige looma heaolu just looma huvidest lähtuvalt", kinnitas ta, lisades, et hukkamist teevad nad nii vähe kui vähegi võimalik. Kui, siis just neil, kelle ravi osutub ääretult kalliks. Hoiukodusse on pakutud huvitavaid loomi, näiteks ka rebast, aga metsloomi Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu võtta ei saa. On ka pakutud luike ja haige tiivaga varest, kuid see juhataja sõnul ei ole päris nii, et nad saaksid kõiki loomi võtta. "On hästi palju reguleerivaid seadusi, metslooma tohib näiteks pidada see, kellel on vastav luba", rääkis ta.
Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu on üsna hea kontakt kadunud koerte leidmisel .Just eelmisel nädalal Nasvalt kaduma läinud saksa lambakoer leiti Pihtla vallast Kaali tee ristist tänu tähelepanelikule liiklejale, kes pidas auto kinni ja võttis ühendust Turvakoduga. Kirjelduse järgi andis Turvakodu juhataja teate inimesele, kellele koer võiks kuuluda. See inimene oli eelnevalt Turvakodu teavitanud oma looma kadumisest mõni päev tagasi. Koera leidja hoidis silma nii kaua koeral peal, kui omanik kohale jõudis.
" Selliseid üksikuid uitama minekuid ikka juhtub, aga kui koer pidevalt hulgub, siis hakkad mõtlema, et midagi on omaniku suhtumises valesti", selgitas Helen Kuleša, tänades ka raadio Kadit, kes palju otsimisekuulutusi edastab. Kõige rohkem aga võtavad loomadele ajutise kodu pakkumise isu ära hoolimatud loomaomanikud, kes avastanud paar nädalat hiljem, et nende kodust plehku pannud neljajalgne on Turvakodusse sattunud. Kui koerale on hoiukodusse järele mindud ning avastatakse, et arve tasuda tuleb, siis on probleemid, pahandused ning hakatakse oma olematuid õigusi nõudma.
"Loomadele tuleb tähelepanu pöörata ja mitte miski ei õigusta looma piinamist. Samas peaks ka tegelema inimese kaitsega looma eest. Omapäi kasvanud koerad, rikutud närvisüsteemiga, sotsialiseerimata, kurjad koerad võivad saada ohtlikuks ", rõhutab juhataja. Ülbelt suhtutakse kaasinimestesse - naaber, kes peab vara tööle minema, ei saa näiteks haukuva koera tõttu magada, lapsed, kes tulevad üksi koolist, ei pruugi ju hulkuva koera psühholoogiat tunda ja õnnetus võib juhtuda. Taolisi juhuseid on olnud, kuid Saaremaal õnneks vähe. "Enne mõelda, kui koer võetakse, palju sul raha ja aega selle loomaga tegeleda on", kutsub Helen Kuleša kõiki loomasõpru enne mõtlema, kui perre vastu võetakse otsus neljajalgne võtta.
Koerte püüdmisega Turvakodu ei tegele, esiteks võtab see aega, mida ei ole, ja teiseks peaksid olema sel juhul korralikud püügivahendid. "Samas on siis ka publikut ning lapsed vaatavad, et pahad loomapüüdjad ja rabelev paanikas loom, siis tulebki selline vale imago", kinnitas Kuleša, lisades, et olgugi et nad loomi püüdmas ei käi, siis transporti nad pakuvad ning ravi organiseerivad.
Looma vastuvõtmisel on ka kriteerium, et loom, kes Turvakodusse otsustatakse vastu võtta peab olema sõbralik, siis on võimalik vajadusel teda ravida ja talle on võimalik uusi omanikke leida.. Praegu on hoiukodus vaikne aeg, ilmselgelt on külmadega palju loomi hukka saanud, aga kevadel, maikuus on juba pakkumiste kõrghooaeg. "Aga pole Saaremaal varjupaika, see on kurb", ütleb Turvakodu juhataja. Ruum, kus praegu kassid hoiukodus viibivad, on väike. "Eks nad stressavad, nad ei taha niimoodi pundis elada, neil peaks võimaldama suuremat territooriumi. Haigusedki kipuvad neile kergemini külge", tõdes ta. Kui eelmisel aastal toetas Kuressaare linn loomade turvakodu 72 000 krooniga, siis sel aastal veel otsustatud pole, kui palju raha eraldatakse.