Mida teha "leitud" metsloomadega?

Kevadeti, kui lindudel-loomadel on pojad olemas või tulemas, võivad sageneda juhtumid, kui inimene kohtab abituna näivat looma-lindu. Sellised kohtumised võivad toimuda ka seetõttu, et loomapojad alustavad iseseisvast elu, olles siiski oma vanemate kaitse all ja nende abitus on vaid näiline. Abituteks ehk inimesepoolset abi vajavateks loetakse vigastatuid või ebaharilikku olukorda - näiteks asulatesse - sattunud metsloomi. Riiklikul tasemel vastutab abitute metsloomadega toimetamise eest Keskkonnaamet, mille allasutusena tegeleb metsloomade rehabiliteerimisega Nigula Metsloomade Taastuskeskus, mille kodulehelt on võimalik leida juhiseid, kuidas metsloomadega käituda. Enne, kui loomale appi tõttate, on reegel number üks: terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu. Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud. Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas.
Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada päästeametisse (112 - eriti linnades), keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil (1313) või Nigula metsloomade taastuskeskusesse (50 45 891) ning kirjeldada olukorda. Nimetatud kohtadest antakse juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Kõikide loomade ja lindudega käitumisel tuleb järgida järgmisi põhireegleid: metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida ta puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi sagedamini levitavatesse loomadesse, nagu rebased ja kährikud. Mõelda tuleks ka sellele, et metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite, nagu kirbud ja puugid.
§ Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige.
§ Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve.
§ Mida vähem publikut, seda parem.
§ Tegutseda tuleb kiiresti, sest loomad ei lase sageli sama püügivõtet kasutada.
§ Tegutse võimalusel kahekesi - üks püüab ja teine hajutab tähelepanu.
§ Kuna ükski vaktsiin ei anna 100% nakatumisvastast garantiid marutaudi vastu, väldi igati looma vere või sülje sattumist oma vereringesse; kui see siiski juhtub, pöördu kiiresti arsti poole.
§ Sageli võtavad loomad ja linnud silma vaatamist algava rünnakuna.
§ Kõige lihtsam on loomi rahustada nende silmi kinni kattes (näiteks päevase eluviisiga linnud).
§ Kaitsevahendid ei tohi segada (näiteks liiga suur kilp) ega looma provotseerida (näiteks peegeldav, särav kattepind).
NB! Reeglina käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad inimese kehakeelt ning nii loomadel kui inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad. Omaette käitumisreeglid kehtivad erinevate liigigruppidega toimetamisel. Suurulukite puhul - põder, punahirv, metskits ja metssiga, kiskjatest ilves, pruunkaru ja hunt - on reeglid järgmised:
§ Väldi seismist kitsastes kohtades ja jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda: põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli.
§ Ära jää looma ja tema poegade vahele, sest tulemuseks on peaaegu alati rünnak.
§ Üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb.
§ Üldjuhul ei tohi läheneda loomadele eest ega tagant, vaid peaks hoidma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda paralleelsel kursil.
§ Käitu loomaga rahulikult, arvesta tema püüdmisel ka iseendaga: loomad tunnevad ära sinu nõrgad kohad (haigus, vigastused). Lindudel on palju erinevaid parasiite ja nad levitavad ka inimestele ohtlikke nakkushaigusi, eriti nn linnalinnud.
§ Hoidu küünte, tiibade ja noka eest, kaitse silmi - need on läikivad ja liikuvad ning seega esimesed ründeobjektid. Püüdmise vajadusel katsu kasutada mõnd riideeset (müts, jope, rätik vmt).
§ Kui oled linde paljaste kätega puudutanud, tuleb käed kindlasti pesta ning võimaluse korral desinfitseerida.
§ Lindude transportimisel kasuta võimalusel hästi suletavat, kuid kindlasti õhuaukudega pappkasti, sest pimeduses linnud rahunevad, rabeledes ja vigastades ennast vähem.
§ Luige löögid tiivanukkidega on ohtlikud, neil tuleks fikseerida kindlasti tiivad ja kael; nokk tuleks sulgeda peenikese nööri, mitte kleeplindiga.
§ Toonekure puhul on ohtlik ka nokalöök, kuid sellest ohtlikum ja enam kasutatav on ettepoole suunatud löök kokkupandud jalgadega. Lind "toetab" ennast ühe tiivalöögiga õhku ja suunab jalgade löögi sobivas kõrguses ründaja suunas. Parem on tegutseda kahekesi, püüdes võimalusel korraga alla suruda nii linnu selga/kaela kui jalgu, sealjuures mitte lüües ega jalgu vigastades
§ Pesa ja poegi kaitstes ning kinnises ruumis ründavad kakud ja teised röövlinnud reeglina inimese pead, abiks on paks müts või vihmavari. Maas olles kaitsevad nad ennast peamiselt küünistega. Püüdmisel tuleb esmalt fikseerida jalad, seejärel tiivad ja pea. Kindad olgu mitmekihilised ja väga tugevad.
§ Vareslased on intelligentsed linnud, kes kaitsevad oma poegi väga agressiivselt. Rünnates leiavad kõige kaitsetuma koha, võideldes ka juba peos olles ning isegi kaetud silmadega ning rünnakus võivad osaleda ka lähedalasuvad teised sama liigi esindajad.
§ Poegi kaitsev kajakas pikeerib õhust (andes enamasti karjumisega "märku"), ohtlikud on nii küünised kui ka nokk. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus olukorras oleva loomaga. Tuleks veel inimestele südamele panna, et metsloomade (sh lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud. Olulised numbrid abitu metslooma leidmisel või kui metsloom on eksinud linna:
Päästeamet 112
Keskkonnainspektsioon 1313
Nigula metsloomade taastuskeskus 44 51 760, 50 45 89

Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt