Loomade Turvakodu rajamise raske koorem

Loomakaitse ja varjupaiga teema vuhiseb Saaremaal aeg-ajalt hooga kõrgustesse, kus ta plahvatab, peagi hajub, unustatakse ja siis tehakse nägu nagu probleemi meil üldse polekski. Enamus läheneb teemale väga ühekülgselt. Leitakse, et looduslik valik teeb oma töö - haigused, külm, rebased ja kurjamid vähendavad kasside populatsiooni meie linnas üksjagu kindlasti. Siiski jääb kasse veel palju üle. Probleemi teravust tunnetavad oma isiklike ninadega kortermajade elanikud; nii mõnedki hoolega tehtud peenrad eramajade juures saavad hommikuks uue varjundi. Enamus inimesi tunnevad loomade suhtes suurt poolehoidu ja soovivad neile vaid head. Nii tekibki ühiskonnas konflikt - ühed söödavad, teised tapavad. Mismoodi me aga tulevastele põlvedele hoolivust sisendame kui ise negatiivset eeskuju näitame?
Üheks lahenduseks jääb ilmselt turvakodu! Siiski peaksid inimesed ise oma teadlikkusega olukorda kontrolli all hoidma. Ei tohiks võtta looma hetke tuju ajel. Mõnikord mõtlen, et peaks kehtestatama eksaminõue loomavõtjale, nagu autojuhilubade taotlejatele, et kas inimene ikka on piisavalt teadlik ja vastutustundlik tulevane loomaomanik. Lisandub kiibistamise kohustus ja probleem hulkuvate lemmikloomadega kahaneb tohutult.
Kindlasti on rahuolematuid, kes tõstavad häält laste, vaeste, pensionäride jt. vähekindlustatute kaitseks. Täiesti õige, ka see valdkond vajab tegelemist. Kuid ärgem unustagem, et inimene on ise probleemi tekitanud tuues loomi endaga kaasa ja seejärel kaotanud nende üle kontrolli. Inimese kaitseks on instantsid olemas ja peaksid töötama.
Loodud on Loomakaitse seadus, mis muidugi kaitseb eelkõige loomi inimese eest, kuid samas päris kindlasti kaitseb ta ka inimesi looma eest. Kuidas nii? Kontrolli alt väljunud suur koer on inimesele päris ohtlik. Võõras koer on ettearvamatu. Võin kihla vedada, et pea igas külas on vähemalt üks kuri koer, keda kõik kardavad, kes seab piirangud liikumisvabadusele, kontrollides mingit külavahetee lõiku. Hoidku selle eest, kui keegi naabri peale tema tigeda koera pärast kaebama läheb. Ülbe naaber hakkab veel viha kandma, maksab kätte. Mis on lahendus - turvakodu! Selliste tigedike kinni võtmine on muidugi omaette ooper. Mures on ka väikeste kutsade omanikud, kes peavad oma koertega jalutades turvalisuse pärast kogu aeg ringi piiluma. On olnud palju juhtumeid, kus suur koer ründab väiksemat ja olukord lõpeb väiksemale kurvalt.
Turvakodu tegutseb tasapisi edasi. Püüame inimesi aidata nii palju kui suudame. Loomad elavad oma - džungliseaduste järgi, aga meie ju ei ela džunglis!
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
juhataja Helen Kuleša