Loomasõprade ühing on leidnud kodu kümnetele neljajalgsetele

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu on aasta jooksul leidnud sõbraliku pere kuuele kutsikale, kolmele täiskasvanud koerale ja kümnetele kassidele.
Ühingu juhataja Helen Kuleđa tõdeb siiski, et võrreldes hädalistega on abistatud loomade arv vaid tilk meres. “Hüljatud koeri on aga tunduvalt vähem kui peremeheta kasse,” nendib ta.
Eelmisest sügisest täie hooga tegutseva ühingu juhataja hinnangul leiavad kergema vaevaga (uue) omaniku isased kassid ja kassipojad. Emaseid loomi inimesed nii varmad võtma ei ole. “Kui vaja, laseme kassi oma kulu ja kirjadega steriliseerida.”
Kuleđa sõnul teeb ühing kõik, et loom inimesele sobiks või meeldiks. “Loomad on terved ja parasiiditõrje läbi teinud,” kinnitab ta.

Tänavalt hoiukoju

Osa koduta neljajalgsetest saab ajutist peavarju vabatahtlike pakutavates hoiukodudes. Tublide abilistena nimetab Kuleđa hoiukodude perenaisi Helinat, Merlinit ja Geliat, kes hättasattunud loomade eest hoolt kannavad ning neile päris kodu otsivad.
Oma maakodus taolist ajutist hoiupaika pidav Gelia Vei on kohanud võõrarusaama, otsekui püüaksid ühingu liikmed ja hoiukodude pidajad kassipoegi kinni, et neid “magama panna”. “Meie püüame nad kinni selleks, et neile uus kodu otsida,” kinnitab ta. Gelia Vei sai esimese ajutise hoolealuse, operatsioonist toibuva kassi, septembris. Praegu majutab ta nelja koduta koera.
“Kõigi abivajajate jaoks hoiukodusid paraku ei ole,” tõdeb Helen Kuleđa. “Samuti ei saa loomi igavesti hoiukodus pidada.” Nii peab osa kasse, kes on steriliseerimis- või kastreerimisoperatsioonist toibunud ja terveks saanud, uut peremeest leidmata tagasi tänavale minema.
Lahkeid inimesi, kes soovivad tänaval või hoiukodus elavale loomale kodu pakkuda, otsib MTÜ nii oma kodulehekülje www.hot.ee/saareloomad kui ka lemmiklooma-teemaliste internetiportaalide, samuti ajalehekuulutuste kaudu. “Huvilisi on,” kinnitab Kuleđa, kelle andmeil on Saaremaa kassipoegi rännanud ka Tallinna, üks koer aga viidi Ruhnu. Enne looma andmist uude kodusse tehakse ka väike “taustauuring” – vaadatakse järele, millise kodu ja pererahvaga on tegu.

Koeramamma koos tittedega leiti metsast

Kuigi Helen Kuleđal on hüljatud lemmikutega tulnud kokku puutuda rohkem kui kord, paneb inimeste julmus teda endiselt hämmastuma. “Üks vapustavam lugu juhtus paar kuud tagasi, kui seeneline leidis metsast äsja poeginud lahja ja hädise koera kolme kutsikaga, kellest jäi ellu kaks,” räägib ta.
Lontkõrvalisele mõneaastasele segaverelisele “hundikoerale” ja tema vastsündinud poegadele pakkus peavarju Gelia Vei. “Praegu on kutsikad juba kahekuused toredad pontsakad ning otsivad koos emaga uut kodu,” lausub Vei.
Kodu otsib ka oktoobri algul Hirmuste kandist leitud ligi neljakuune isane kutsikas. “Hagijasegu kolmevärviline – pruuni, valge ja mustaga – ilus ja intelligentne koerake,” kirjeldab Gelia Vei, kelle sõnul võib tegu olla kaotsi läinud kutsikaga. “Ta nägi hoolitsetud välja ning teadis kuivtoidupaki krübinat kuuldes kohe, millega tegu,” põhjendas Vei oma arvamust.
Valjala hoiukodus elav väike segavereline siledakarvaline pruuni-mustakirju emane leiti Pikalt tänavalt Adnieli õmblusfirma juurest. Koer oli poeginud ehitusrisu vahele. Hoiukoju viidud koera kõik kuus kutsikat on tänaseks kodu saanud.
“Loodame, et keegi soovib võtta endale ka nende ema,” lausub Helen Kuleđa. MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu eesmärk on pakkuda väärkoheldud, hüljatud ja kaotatud loomadele ajutiselt elamisväärseid tingimusi, leida neile võimalusel uus kodu, ravida, kastreerida/steriliseerida ja märgistada. Ühingut aitab Tallinna tänaval asuv loomakliinik (Taluapteek).

MTÜ tegutseb tänu annetustele ja linnavalitsuse toetusele.

Helen Kuleđa sõnul on ühingu kaudu koduta looma võtnud inimesed jäänud oma valikuga rahule.
“Kolmelapselisest tänavakasside perest” emasele kassipojale Kaisule kodu pakkunud perekond on kirjutanud ühingule järgmise kirja:
“Esimesed päevad oli see väike tänavakiisu ikka päris metsik ja kohutavalt umbusklik ning kartlik. Oleme juba kodus pidanud mitu päästeoperatsiooni läbi viima, võttes kiisukese välja külmkapi tagant mootori kõrvalt ja diivani seljatoe seest. Nüüd, nädal hiljem on ta juba palju usaldavam ja meiega harjuma hakanud. Sülle ise küll veel ei poe, aga tooli kõrvale tuleb juba istuma ja mängima, silitamise peale hakkab nurru lööma.
Tasapisi saavad meist sõbrad. Esimesest päevast peale on kiisu puhtust pidanud ja käib asjal ainult oma liivakastis. Meie oleme rahul ja õnnelikud kiisu Kaisu üle ja usume, et tema meie üle samuti.
Tervitavad kiisu Kaisu sõber Sander ema-isaga.”