|
|
|
 |
KIM
11.10.08 kolis Kim hoiukodust päris oma koju.
Uudised Kimi kodust:
Kiisupoja puhul pelgasin kõigepealt, et kuidas ta pikka sõitu talub, sest meie
endine kass lausa tardus hirmust kui ta vahel harva pidi autos sõitma. Kim aga ronis
rahulikult sülle ja korvi ja siis jälle sülle ja siis jälle korvi ja tukastas pisut
süles ja siis olimegi kodus.
Mõtlesin ennem, et kuidas ma harjutan kassi liivakastiga ja kuidas lohutan kui ta
igatseb kassiaida sõpru ning kasuemmet. Ühesõnaga palju igasugu muresid mis
osutusid täiesti asjatuteks.
Kim võttis liivakasti kohe omaks. Mingit igavuse või igatsuse nuttu pole me samuti
kuulnud. Ta "kappab" joosta mööda meie tube, turnib pehmel mööblil ja süledes.
Mängib lõputult oma hiirekesega ja ajab taga ukselingi külge riputatud tutsakat.
Pesa on tal täiesti olemas, aga tuleb tunnistada, et seda kasutab ta üliharva.
Tukastama jääb ta enamasti sinna kus väsimus mängulustist võitu saab. Ööuni möödub
diivani seljatoel või tugitoolis. Ühel ööl üritas ta end meie kaissu sättida, aga
tõstsime ta järjekindlalt maha, lõpuks ta loobus ning hommikul leidsin ta poja
kaisust....... Varahommikuti, kui abikaasa on käinud ja vanaisale esimesed ravimid
kätte andnud, arvab Kim, et hommik on käes ja tuleb meie voodisse. Siis on mul küll
olnud tunne, et ta otsib vist kasuemme tissi, sest muudkui topib pead mu juustesse
ja lõua alla.
Eile ja täna on Kim kodusolijaid ehmatanud tõelise nähtamatuks muutumisega. Mina
olen tööl, aga abikaasa veel puhkusel. Eile oli kiisu paar tundi kadunud, no mitte
kusagil ei ole! Kuni lõpuks tuli haigutav kass välja ühe köögikapi tagant. Täna oli
asi nii hull, et ka kusagil kappide taga ei olnud. Kodused otsisid ja mina olin tööl
meeleheitel, kuni abikaasa helistas, et Kim ärkas. Ja ärkas vanaema voodi ja seina
vahelt tekikoti seest. Huvitav, kuhu ta homme lõunauinakuks pugeda plaanib.
Söögiks anname Kimile kiisupojakonservi 3 korda päevas, krõbinad on kogu aeg ees.
Samuti on kauss puhta veega kogu aeg olemas. Kohvikoort pakun tavaliselt kohe peale
konservi.
Vat nii me elame. Loodan, et tal on meie juures hea. Minu südamesse puges ta kohe,
kui ma teie kodulehel esimest pilti nägin ja teised pereliikmed hoolivad samuti
temast väga väga. Ega ta igaveseks meil toakassiks jää, see on selge. Aga selleni on
veel aega.
Suur tänu kassiaida pererahvale, et nad meile nii vahva ja puhtustpidava kiisupoja
kasvatasid!
-----------------------------------------------------------
Kim on suuremaks kasvanud, oma nime selgeks saanud ja endiselt vallatu.
Pikakarvaliste kiisude mure on pusad kasukas. Ostsime harja, et neid ennetada.
Tundub, et harjamine päris meeldib talle. Püüan iga päev natuke harjata, siis ei ole
see protseduur nii pikk ja tüütu.
Abikaasa arvab naljaga pooleks, et küllap meie kiisu ikka kusagilprügikasti juures
sündinud on, sest huvi prügikühvli ja prügi suhtes onväga suur. Täna sättis ta end
jälle suure mõnuga kühvli peale kerra. Ja kui vanaisal, kelle tervis on üsna vilets,
midagi söögi ajal maha pudeneb, on Kim kohe jaol. Eks me püüa temast ette jõuda, aga
vahel ta ikka mõne kübeme kusagilt ampsab.
Kim on kõva 'käsitööhuviline'. Minu käsitöökorvides on mõnus mängida ja tukastada.
Ühel õhtul, kui ma diivanil oma helmetöö kohvreid uurisin, sättis tema end ilusti
kohvrisse. Lisan kirjale pildi, kus Kim pikutab helmekilekotikesi täis kohvris.
Võimalusel magab ta kellegi rinnal. Teisel pildil ongi näha, kuidas ta on koha sisse
võtnud meie vanema poja rinnal.
Sel nädalal panin tähele, et Kim laperdas kõrvadega ja kratsis neid. Kahtlustasin
lestade rünnakut. Abikaasa pidas tuttava loomaarstiga nõu,mina vaatasin hoolikalt ta
kõrvu ja nüüd siis paneme kõrvatilku. Õnnekslaseb ta neidki panna ilma suurema
sõjata. Haigused käivad mööda elusolendeid, see on paratamatu. Loodan, et saame
kõrvad korda ning püüame tema tervise suhtes alati tähelepanelikud olla.
Kimi pere
-------------------------------------------------------------------------------
25.10.2009
Kim on nüüd aastajagu meie pere täieõiguslik liige olnud. Temast on saanud suurt
kasvu, uhke läikiva karvakasukaga hiirekuninganna. Seda tiitlit võib ta kanda täie
õiguseda, sest sellist kassi pole me varem näinud. Pole aimugi, kust ta kõik need
hiired leiab! Päevas 2-3 hiirt meile ettenäitamiseks trepile tuua pole talle mingi
probleem. Küllap tal on oma jahiterritoorium.
Õues ja toas viibib ta oma soovi kohaselt. Osa uksi avab ta ise ja pääseb välisukse
juurde ootama. Süüa saab ta toas, õues on heal juhul joogivesi saadaval. Lisaks
korralikule kassitoidule armastab ta väga maitsestamata jogurtit. Ja raudse
järjekindlusega tunneb ta huvi meie toidu vastu. Saaremaa Juustuvorsti lõhna tunneb
ta ära unepealt.
Kim on armas ja korralik kiisu. Praegu magab ta minu kõrval diivanil, on end pikaks
välja venitanud ja näeb nähtavasti head und. Tegin sellest pildi ka.
Tervitame saareloomade peret!
Kimi pere
-----------------------------------
Kim hoiukodus koos kasuema ja kasuõdede-vendadega:
|
|
|
|
